Kuuldes algavatest meistrikursustest, otsustasid ka Zarifi tantsijad sellest osa võtta. Kord kuus ühineTallinnasse sõit ei tundunud ületamatuna ja nii saigi asi otsustatud. Kuna sellesarnast kursust pole Eestis enne olnud, kogunes huvilisi päris palju. Nii et ühe grupi asemel sai hoopis kaks kokku. Etteruttavalt võib öelda, et kevadeks jäid neist järele siiski ehk pooled ja Zarif võib uhkusega öelda, et ka  nemad olid selle allesjäänud poole seas. :)
Et mida siis õpitud sai? Esimeseks tunniks tuli ette valmistada 1-2 tantsu omal valikul ja need siis ka ette kanda. Pluss väike impro. No tantsud olid muidugi selged, aga eks nende ettetantsimistega ole juba nii, et tahad kõige paremat, aga välja tuleb nagu alati ;) .... No tegelikult muidugi nii hullusti ei läinud, aga alati jääb ju endale tunne, et saanuks veel paremini. Selle tunni käigus saime väga head tagasisidet - mida peaks oma tantsus muutma, milliseid oskusi arendama, tehnikat täiustama, et saada paremaks tantsijaks, staariks. Alati, kui juhtun neid tantse esitama, tulevad need näpunäited meelde ja on abiks.
Improga läks nagu läks, seda oleks praegu päris huvitav näha, mis välja tuli. ;) Usun, et mõned aastad tagasi poleks ma mitte sammugi astuda julgenud, kui keegi oleks pannud muusika peale ja öelnud, et tantsi.
Igal järgneval kokkusaamisel õppisime ühe koreograafia ning saime lisaks palju vajalikke õpetusi, kuidas oma soolokava kokku panna ning mida sealjuures silmas pidada. Päevad oild üsna pikad ja vahel oli õhtuks tunne, et kohe mitte midagi ei jää enam meelde ja pea on paks, aga siis sai väike paus peetud ja jälle edasi mindud. Eriti rasked olid need paar laupäeva, kui eelmisel õhtul oli olnud esinemine ja väga hilja oli magama saadud .... aga hakkama saime ja see on peamine.
Koduse harjutamisega läks muidugi raskeks. Esiteks tuli kolinal peale ülikiire aastavahetus ja siis juba järgmised ja järgmised koreod, mida pidime õppima hakkama. Vahepeal võtsime end ikka kokku ka ja harjutasime videote järgi, millest ka mõned märksõnad nagu: poni on? ei ole - oli - poni oli? oli poni .... oma! .... appi! .... ??? ...... nii seda kodust tööd tehtud sai - läpaks laua peal, toolid kokku lükatud, abiks kannude viisi rohelist ja musta teed ning kosutuseks küpsised. ;) 
Hea tunne oli küll. kui lõpuks julgesime video kinni panna ja tantsisime (vahel ikka teineteiselt spikerdades ka), aga põhiline, et lõpuni jõudsime!

Suurem osa neist koreotest ootab veel oma aega, aga see polegi nii tähtis. Oluline on see kogemus, need teadmised, pagas, mida neilt kursustelt saime, see tore seltskond, kes sel koos käis, uued tuttavad. Ja muidugi Pille Roosi, kes oskab oma teadmisi nii hästi edasi anda ja kellelt on alati väga palju õppida.