Taas uus kogemus esinemiselt (kirjutas Heivi)
Posted by Zarif on Sunday, December 25, 2011
Jällegi üks uus kogemus esinemiste reas.
Jõululaupäeval oli meil kaks kontserti a' 30 min, üks suurel laval ja teine sama maja restoranis. Paus kahe esinemise vahel 20 minutit, täpselt niipalju, et jõuaks riideid vahetada ja teises kohas end valmis seada.
Esimene kontsert läks tavapäraselt. Sall lendas küll korraks liiga kõrgele, nii et üks lava kaunistuseks riputatud kuulike jäi selle teele veidi ette, aga õnneks jäi suurem katastroof siiski tulemata. Peale esimese pooltunni lõppu oli korraks tunne, et enam ei jaksa - et kontsert läbi ja aitab küll. See möödus aga kiiresti ja kui kostüümid said vahetatud ning vajalikud rekvisiidid kaasa haaratud, olimegi valmis teiseks ringiks.
Restoranis algas ka kõik tavapäraselt, jõudsime õigel ajal õigesse kohta, esimene tants läks kenasti. Sellele järgnes minu soolo. Tegemist oli väga tuntud ansambli loo idamaise töötlusega. Vähem kui pool tantsu oli tantsitud ning siis hakkas selja taga olev muusikakeskus äkki imelikke hääli tegema ja kahtlaselt ragisema. Lõpuks kadus muusika hoopis ning järele jäi vaid trummitaust. Lootsin, et see on ehk ajutine, aga muusikat ei tulnud ega tulnud. Hakkasin otsima helimeest, lõpuks nägin teda seismas rahva hulgas. Tema muidugi ei saanud arugi, et midagi on viltu, kuulis ta seda muusikat ju esimest korda seal. Koreograafiast ei jäänud midagi järele, sest kaotasin järje, niisiis lihtsalt tantsisin midagi. Kui helimehele lähemale jõudsin, ütlesin talle, et midagi on valesti. Selle peale ta siis läks ja üritas midagi parandada. Ei teagi mis täpselt selle tehnikaga juhtus, aga õnneks hakkas enne päris lõppu jälle muusikat ka trummile lisaks kostma nii, et lõpetasin juba nii nagu ettenähtud oli.
Oli tõeliselt soe ja toetav publik - suur tänu neile! See oli tõeliselt võimas tunne kui rahvas sulle kaasa elab ja rütmi kaasa hakkab plaksutama.
Olen väga tänulik ka selle võimaluse eest, et aeg-ajalt saame elava muuska saatel improviseerida koos ansambliga Mr.Buzuki & Rembetes. Kui seda kogemust poleks olnud, ei kujuta ettegi mida teinud oleksin. Segadusse sattunud oleksin kohe kindlasti.
Ülejäänud kontsert sujus hästi, ainult muusika jäi veidi vaikseks.
Suurimad tänud teile kõigile!
Jõululaupäeval oli meil kaks kontserti a' 30 min, üks suurel laval ja teine sama maja restoranis. Paus kahe esinemise vahel 20 minutit, täpselt niipalju, et jõuaks riideid vahetada ja teises kohas end valmis seada.
Esimene kontsert läks tavapäraselt. Sall lendas küll korraks liiga kõrgele, nii et üks lava kaunistuseks riputatud kuulike jäi selle teele veidi ette, aga õnneks jäi suurem katastroof siiski tulemata. Peale esimese pooltunni lõppu oli korraks tunne, et enam ei jaksa - et kontsert läbi ja aitab küll. See möödus aga kiiresti ja kui kostüümid said vahetatud ning vajalikud rekvisiidid kaasa haaratud, olimegi valmis teiseks ringiks.
Restoranis algas ka kõik tavapäraselt, jõudsime õigel ajal õigesse kohta, esimene tants läks kenasti. Sellele järgnes minu soolo. Tegemist oli väga tuntud ansambli loo idamaise töötlusega. Vähem kui pool tantsu oli tantsitud ning siis hakkas selja taga olev muusikakeskus äkki imelikke hääli tegema ja kahtlaselt ragisema. Lõpuks kadus muusika hoopis ning järele jäi vaid trummitaust. Lootsin, et see on ehk ajutine, aga muusikat ei tulnud ega tulnud. Hakkasin otsima helimeest, lõpuks nägin teda seismas rahva hulgas. Tema muidugi ei saanud arugi, et midagi on viltu, kuulis ta seda muusikat ju esimest korda seal. Koreograafiast ei jäänud midagi järele, sest kaotasin järje, niisiis lihtsalt tantsisin midagi. Kui helimehele lähemale jõudsin, ütlesin talle, et midagi on valesti. Selle peale ta siis läks ja üritas midagi parandada. Ei teagi mis täpselt selle tehnikaga juhtus, aga õnneks hakkas enne päris lõppu jälle muusikat ka trummile lisaks kostma nii, et lõpetasin juba nii nagu ettenähtud oli.
Oli tõeliselt soe ja toetav publik - suur tänu neile! See oli tõeliselt võimas tunne kui rahvas sulle kaasa elab ja rütmi kaasa hakkab plaksutama.
Olen väga tänulik ka selle võimaluse eest, et aeg-ajalt saame elava muuska saatel improviseerida koos ansambliga Mr.Buzuki & Rembetes. Kui seda kogemust poleks olnud, ei kujuta ettegi mida teinud oleksin. Segadusse sattunud oleksin kohe kindlasti.
Ülejäänud kontsert sujus hästi, ainult muusika jäi veidi vaikseks.
Suurimad tänud teile kõigile!
